Igaühe jaoks on kuskil keegi? BULLSHIT!

Ma olen väsinud mõtlemast selle üle, mida ma tegelikult tahan. Minu teod on alati vastumeelsed. Mis toimub? Kui ma leian endale kellegi, kes tõsiselt meeldib, siis on ta mu jaoks number üks, kõik teised tegevused, inimesed jne langevad kõrvale. Aga kui mul pole kedagi, siis tahan vaba olla. Või kui olen kõvasti haiget saanud, siis ei taha tõesti mitte kedagi, selline mõte, et lõpetan vanatüdrukuna oma kasside ja kiiktooliga. Aga kui tuleb inimene, kes paneb seest kõik värisema ning paneb mind tundma, et ma tahan teda kogu hingega võtta ning füüsiline on teisejärguline.

Miks me otsime terve elu seda õiget? Kui "See Õige" oleks olemas, siis miks poleks kõigil olemas inimest, kes paneb hinge tantsima? Või miks me peame kogu elu komistama järjest valede ja valede otsa? Kas see on mingi teekond mille me peame läbima enne kui meile antakse preemia? Jeerait. Ma ei usu, et on see õige olemas. Miks siis nii paljud armunud paarid lahku lähevad peale seda kui on öelnud, et on leidnud "eluarmastuse"? Okei, küsimus ei ole teiste elude lahkamises vaid minus. Mida ma siis kokkuvõttes tahan? Keniga koos olles tahtsin suhet, olin valmis isegi terve elu temaga olema. Peale Keni ei tahtnud mitte kedagi ega midagi, tahtsin vaba olla.. seni kuni tuli Lauri ning armusin ja tahtsin temaga suhet. Peale haigetsaamist olin jõudnud täielikult arusaamale, et tahan vaba olla, elu lõpuni, mitte kedagi, ei ühtegi last, ei peret - üksik karjäärinaine. Aga nüüd.. AGA NÜÜD? Jälle sama situatsioon. Ma ei saagi seda, mida ma tahan, sest ma ei teagi, mida ma tahan, kiigun alalõpmata kahe valiku vahel. Kui olen vaba, siis mingi osa minust ihkab ikkagi suhet, see juhtubki ning siis jõuab alateadvusest teade, et ma ikkagi ei ole valmis selleks. Ma ei kujuta ette, kuidas ma saaks enda jaoks ära otsustada, mida ma tegelikult tahan? Tahangi vaba olla, aga kui tunded tekivad, siis enam ei taha. Selline suhtumine mulle ka ei sobi, et tuleb-mis-tuleb. Mulle sobib selline, et tean, mida tahan ning tean, et pean selle poole püüdlema. Aga kui ma ei tea, mida ma tahan, siis olen ma eksinud - ummikus, mis viib otse edasi tupikusse.