beLIEve

Oi, täna oli hea päev:D!

Võrus sai käidud ja saladust katsetatud. Võrru jõudsin ma 72 minutiga, alustades bussi istumisega, mis on minu jaoks rekord. Ma ei jõudnud isegi The Vampire Diaries'i osa autos lõpuni. Ma mõtlesin, et ma jõuan kiiresti Võrru. See polnudki kinnisidee, ma lihtsalt soovisin seda. Esimene auto viis mind tõrvandi ristini, sealt teine auto, mida ma hääletasin, läks otse Võrru. Tagasitulek oli ka hea, auto peatus, oleks saanud 4 km edasi, teise autoga 10 km, kolmanda autoga jälle 4 km, mõistagi ei läinud ühegi peale, neljandas autos oli 4 sõjaväelast ja sain ilusti Tartu kesklinna. Jutt oli hea ja teepeal oli üks kole mees volkswagen bussiga, üritas möödasõitu teha, autojuhile ei meeldind see mõte, et ta tuleb sinna ette uimerdama/nö vett pritsima, sest sadas ning ta kiirendas, see bussike ei jõudnud sammu pidada ja pidi möödasõidu katkestama, oi kuidas me naersime. Siis üritas onuke teist korda, Kambjas, 50-alal, seekord ka ebaõnnestus. Arvas, et kui paneb täistuled, on äge, aga ta sai aru, et käitus valesti ning kasutas uuesti lähitulede varianti. Ma ei tea, mis tal hakkas, käsi vist vääratas ja täistuled olid taas positsioonil. Tartus jälitas ta meid üsna kaua, mõtlesime, et Eedeni juures ringteel teeme mitu ringi, et kas väsib ära, aga juba esimese ringi ajal läks minema, kahju küll. :D Lõburikkuja!:D

Ainuke asi, mis mind häiris, oli autojuht. Temasugust sõpra küll ei tahaks. Mulle sai juba alguses selgeks, et ta on negatiivne inimene. Sõjaväes ta midagi positiivset küll ei leidnud, ainult vingus. Korraks mainis, et tegelikult on ka lõbusaid asju, aga ta ei suutnud lihtsalt selle eest tänulik olla. Inimesed on imelikud. :D Peaasi, et mina ei ole, eks!:D

Share with me, cause I need it right now!

Krässu.